Sellist kustukummi pole...

...mis kustutaks me tehtud vead. Tuleb leppida tagajärgedega. Mis siis, et need torgivad nagu tuhat siilikest me sees. Mulle öeldi - elu läheb edasi-, ent ma kardan, et olen talle jalgu jäänud. Ma ei suuda mõelda muust, kui et miks mulle ei antud sobival hetkel mõistust õiget otsust teha. Ükskord tuleb mulle külla härra Karma ja ma ei tea, kas pärast seda visiiti veel elus olen.

Sulgpehmed ja magusad valed
paitavad su põski,
sosistavad kõrva mesiseid sõnu
nii uinutavaid.
Tea, et kui ärkad,
vaatab sulle vastu reaalsus,
teadmine, et
siin maailmas pole kohta su jaoks