Kileingel vol.2

Eilne kohtumine Kristiina Ehiniga andis mulle veidike innustust. Äsja panin kirja luuletuse.

Kileingel

Kileingel iialgi ei kilju,
laperdades tuule käes,
sulades tules,
mattudes maapõue,
hulpides vees.
Ta on tuulte laps,
lihtne polüetüleen.
Liigagi enesestmõistetav on
ta olemasolu.
Küll märkame teda, kileinglit,
kuid hoolimiseks puudub tahe.