Lõpp läheneb

Hakkabki selleks korraks ühele poole saama. Täna on viimane täiskoolipäev. Homme-ülehomme ootavad meie lendu ees praktikad, reedel on matemaatika konsult ja juba esmaspäeval üleminekueksam. Väga kiiresti on see aeg läinud. Usun, et lähipäevad mööduvad veel kiiremini. See õppeaasta on õpetanud mulle rohkem kui eelmine. Just enda kohta. Poleks osanud arvatagi, et ma olen nii julge (ehkki samas ka nii arg), et minusse mahub korraga nii palju tundeid. Eriti võiks vist selle välja tuua, et kui ma ennast piisavalt kokku võtan ning ainult eesmärgile pühendun, siis suudan ma ka seda, mis esialgu näib võimatu. See aasta on pannud mind proovile ka teistega arvestamises. Lõpuks hakkab mulle selgeks saama, et TERVE maailm ei keerle ümber minu. Sel aastal on minusse mahtunud palju tundeid - ehkki peamiselt on need olnud segased. Veel nüüdki on.
Eile oli viimane vene keele tund. Gümnaasiumi viimane. Ühelt poolt olen õnnelik, et see ära lõppeb, kuid tegelikult on õpetaja Nikitkina väga tore ja hea õpetaja. Alles nüüd mõistan, et ehk oleks võinud see kasulik koostöö veel ühe aasta jätkuda. Edasi saame vene keelt õppida ju ainult oma vabast tahtest ning oma raha eest. Ja paratamatult on vene keele oskus vajalik.
Siht on silme ees. Järgmisel aastal tahaksin ühes aines rohkem pingutada. Olen juba paar sammu selles suunas teinud. :) Ja see on huvi, mis mind tagant "sunnib". Muidugi on eeskuju ka olemas. :D Üsna värvikas eeskuju sealjuures.

Aga nüüdseks vast lõpetan.