Jah. Juba täisealine. See nädalake enne sünnipäeva möödus nii kiiresti. Sai käidud Tartus kinos, kodumail Vargamäel ning biomeedikumis laipu vaatamas. Kogu see aeg olin tegevuses ning mul polnudki väga aega reede peale mõelda. Eile ta siiski kohale jõudis. Vaikselt, vaiksemalt veel kui mõni tavaline hommik. Seadsin sammud vene keele klassi poole (muide - vene keelt on meil jäänud vaid loetud tunnid). Esimese kallistusega austas mind Nele. :) Nii mõnedki klassikaaslased kasutasid enne tunni algust juhust ning soovisid mulle õnne. Vene keele tunnis mulle lauldigi ning pärast sain ka ise laulda. Enne keemiat tabas mind tõeline õnnesoovide torm. Neid tuli nii ühelt kui ka teiselt poolt. :) See oli päris naljakas, arvestades seda, kui kitsas seal klassi pinkide vahel on. Vinne andis mulle kui sünnipäevalapsele ikka valget ainet ka maitsta. Noh, olin üsna kindel, et mürgitama ta mind ei hakka ("Siis annaksin seda mõnele teisele seal tagapingis." vms). Maitse oli natuke imelik ja hapukas. Seda siis kui ainet keelega lakkuda. Ka Ere sai sellest ainest osa, kuid tema pani tüki otsekohe suhu. Tema nägu oli tol hetkel vaatamisväärsus. Tuli välja, et see valge ollus oli kaaliumkarbonaat ehk maakeeli potas. Enne neljandat tundi sain veel ühe "kingituse" - süsti nimelt. Otsene füsioloogiline mõju oli see, et mu vasak käsi jäi täitsa nõrgaks. Pärast poole aga oli hull meeleolu kõikumine. Järgnev koolipäev möödus aga üsna tavaliselt. Ahjaa, mulle tehti korjandus ka. Kõige meeldejäävamad asjad sellest olid 5 pakki kiirputrusid (hiljem sain teada, kelle poolt need olid) ning Vargamäed tutvustav buklett. Õhtul tähistasime perega ning varsti olingi kaheksateist täis. Heh, ilge tati tunne on veel. Nüüd oleks vist aeg lõpetada. Kes detaile tahab teada, see küsib ise.
Saturday, May 7, 2011
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment