Sõprus on muutuv suurus...

...kuigi peaks olema konstantne. Poleks osanud arvata, et kõik juhtub nii ruttu. Ma olen olnud ikka väga halb sõber. Ootan Temalt rohkem, kui Talle anda raatsin. Ta ei saa ega peagi minu järgi ootama, Tal on õigus ka enda elule. Aga ma sain kunagi Talle kõike usaldada ja Tema mulle. Kardan, et see on nüüd muutunud...ja see teeb kohutavalt haiget. Ja kõige valusam on teadmine, et suur osa süüst lasub minu õlgadele.
Oeh...Aga kui ma saaks aega tagasi keerata, kas ma teeks seda? Kas ma teeks samal teelahkmel teise valiku? Ei usu. Kõik halvad asjad, mis meiega juhtuvad, on millekski head. Elan edasi lootuses, et ka see sillutab millegi jaoks teed. Lihtne keemia: sidemed lähteaine osakeste vahel katkevad, et tekiks uued saadusained.


Urmas Alender - "Kuidas joonistada kurbust"

See laul sobib sellesse hetkesse nagu rusikas silmaauku. "...Ma ei oska ju joonistada! Aga kurbust joonistaksin nii..."