Et tu, Brute!

Biuka tunnid on nagu nii lebod...Pennu tegi asju täiesti teistmoodi ja see tähendas, et meil oli koguaeg tunnis tegevust. Beetaga nii ei ole. "Ma näitan teile nüüd pilte..." - ta on seda teinud vähemalt kolm viimast tundi järjest. Mnjaa...ega ma ei kurda, aga see on lihtsalt veidi üllatav.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Eesti keele tunnis avastasin samuti ühe üllatuse. Soosaare tehtud kirjavahemärkide tabelis oli näide - "Pidu toimub Järvamaal Albu vallas Kaalepis." Ma saan aru, et Albu vald on tema jaoks tuttav koht, aga kus kuradi kohast ta selle Kaalepi võttis? xD Igatahes...mul võttis kohe südame alt soojaks.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Ajaloos oli üks häiriv vahejuhtum. Kirjutasime konspekti Caesari kohta ja õpetaja ütles sellise tsitaadi: "Et tu, Brute!" ehk "Ka sina, Brutus!". Ta seletas selle lahti ja ütles, et seda võib ütelda sõpradele, kes sind reedavad. Sel hetkel vaatasid kaks teatud isikut minu poole ja itsitasid. Ok, ma saan aru, et ühel neist on selleks täielik õigus, aga...Sellest teisest isikust poleks ma seda arvanud. Kurat, see teeb haiget.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Seevastu vene keele tund tegi mu tuju eriti heaks - meil oli täna aheljutustamine. Iseenesest selline asi, mis peaks paanikat tekitama, aga mul oli asi enam-vähem selge. Muidugi paar kohta olid sellised kahtlased, mis oleks võinud kehvemini minna. Niisiis, sain jutustada üsna väikese lõigu ja valmistusin selleks, et õpetaja küsib mind mõnel teisel kohal uuesti. Noh...ta ei teinud seda. Mõtlesin, et okei, ehk küsib mind järgmisel tunnil. Siis teatas õpetaja nende nimed, kes viied said. See tähendab: mina ja Kessu. Ma olin ikka tõesti üllatunud. Õpetaja asemel oleksin ma endal lasknud ikka rohkem jutustada, et hinnet kätte saada. Vot selline positiivne üllatus tegi tuju heaks.
--------------------------------------------------------------------------------------------------
Lõpetan nüüd postituse, sest rohkem nagu polegi midagi kirjutada ning õppima peaks ka hakkama.

XOXO

Sõprus on muutuv suurus...

...kuigi peaks olema konstantne. Poleks osanud arvata, et kõik juhtub nii ruttu. Ma olen olnud ikka väga halb sõber. Ootan Temalt rohkem, kui Talle anda raatsin. Ta ei saa ega peagi minu järgi ootama, Tal on õigus ka enda elule. Aga ma sain kunagi Talle kõike usaldada ja Tema mulle. Kardan, et see on nüüd muutunud...ja see teeb kohutavalt haiget. Ja kõige valusam on teadmine, et suur osa süüst lasub minu õlgadele.
Oeh...Aga kui ma saaks aega tagasi keerata, kas ma teeks seda? Kas ma teeks samal teelahkmel teise valiku? Ei usu. Kõik halvad asjad, mis meiega juhtuvad, on millekski head. Elan edasi lootuses, et ka see sillutab millegi jaoks teed. Lihtne keemia: sidemed lähteaine osakeste vahel katkevad, et tekiks uued saadusained.


Urmas Alender - "Kuidas joonistada kurbust"

See laul sobib sellesse hetkesse nagu rusikas silmaauku. "...Ma ei oska ju joonistada! Aga kurbust joonistaksin nii..."

Guido ^^

Keit kolis vastastuppa! Nii tore, kui kolmandal jälle mõni tuttav nägu. Noh, nüüd näeme üksteist igatahes tihemini kui varem. Vahetus ise oli selline, et Cätu kolis esimesele, Keidu (ehk Guido) kolmandale ja Lisette neljandale. Guido insipireerib mind ikka ja jälle joonistama...Nüüd tuleb ainult aega leida.
-----------------------------------------------------------------------------------------------
Koolis läheb ikka vanaviisi. Üsna suur pettumus oli see, et ma ei pääsenud bioolümpiaadi maakondlikusse vooru. Samuti kuulsin ma, et mõni tšikk oli kasutanud ebaausaid võtteid. Noh, ma usun, et ega see tasumata ei jää. Vähemalt oli Mare esimene - ta väärib seda kohta. Ja minu lohutuseks peaks see olema, et sain geo maakonda. Noh, ega see mind ei lohuta. Geo pole kunagi mu lemmik olnud. Järgmine võimalus tuleb keemiaga, mis on neljapäeval.
-----------------------------------------------------------------------------------------------
Esmaspäeval sai Kallikesega Tartus käidud. Mul tuli lihtsalt tuju Tartu minna. Mõtlesin, et lähen niisama ühikas passides hulluks. Käisime kinos "Akvaariumit" vaatamas. Selline indie-film tundus. Polnud päris mulle, aga mõtlema pani küll.
-----------------------------------------------------------------------------------------------
Nonii...Kell juba piisavalt. Peaks end nüüd kooli sättima.