Liiga palju "fronti" pole kunagi hea...

Nii...Vahelduseks oli natuke arvutivaba aega. Seda sel põhjusel, et mu läppar otsustas sussid püsti visata. Õnneks ajutiselt, sest mu armas-kallis paps *kallistab issit* seadis ta taas töökorda. Eile hommikul avasin oma arvuti ning otsustasin veidi seda hooldada. Üks programm nõudis restarti - välja mu läppar lülitus, kuid sisse enam mitte. Kolm piiksu - piiiiiiiip-piip-piip - ja kõik. Teatud HP "paavian" Pavilionidel on selline komme. Muidugi tunnistan ka enda süüd, mängisin "näoraamatus" liiga palju mänge ning lõpuks oli protsessori (jm vidinate) temperatuur 60 kraadi ringis. Niisiis, sain veeta kaks päeva Animal Planeti ning NGC seltsis. Õnneks töötab mu paavianike nüüd korralikult, ehkki veidi lärmakamalt, sest vajas lisajahutust.

Mida veel...Ahjaa, homme siis kooli. Kuna see asub 150 km kaugusel ning aktus hakkab 8:30, siis otsustasin päev varem kohale minna. Mul pole aimugi mida ühikasse kaasa vedada...okei aimu on, aga ikkagi. xD Ja sõbranna tuleb sellest aastast ühikasse. Mida see kaasa toob? Vähem MSN'is passimist. xD Ja nüüd tulevad uued "rebased". Sel aastal saame siis nende jõupingutusi (jm nende rebaseelu juurde kuuluvat) nautida.

Veidike koomikat ka. Otsisime papsiga Rakveres ühte tänavat. Tiirutasime ja tiirutasime, kuni jõudsime kolmandat korda samasse kohta. Nagu mu sõbranna ütles: "Kui muu enam ei aita, siis loe kasutusjuhendit." See tähendab, et me võtsime lõpuks kaardi appi ja tuvastasime tänava asukoha.

Polegi rohkem nagu midagi. Tšau-pakaa!

Mõrvarlik Ed ja Justini kiusamine

Enamjaolt kirjutan ma siia blogisse oma unenägusid üles. Nii ka seekord.
________________________________________________________________________

Olin mingis tornmajas, mis nägi välja nagu põrguvürsti kodu. Olin kuskil alumisel korrusel ning üritasin meeleheitlikult ülespoole saada. Järsku kargas kuskilt välja Ed Westwick, kellel oli arvatavasti hull plaan mind ära tappa. Ma vist virutasin talle ning pistsin ülespoole jooksu. Lõpuks viimasele korrusele jõudes ilmus välja üks haavatud inimene (arvatavasti ainuke ellujäänu peale minu). Haarasin kähku mobiili ja valisin 112, kuid siis meenus mulle, et me pole Eestis. Lõpuks õnnestus mul siiski õige number valida. Siis ärkasin üles.

Meie maja ette oli veoautoga saabunud Justin Bieber. Ta väljus oma veokast ning käis kuskil ära. Kui ta tagasi tuli, siis hakkasin ma teda kiusama ning ei lasknud teda veoautosse enam tagasi. Ta üritas teiselt poolt autosse siseneda, kuid seal lõikas mu õde ta tee läbi. xD

_________________________________________________________________________

Mu õde on minu peale millegipärast vihane. Ta keeldub minuga rääkimast või mulle otsa vaatamast. Õnneks on mul teine õde, kellega ma hästi läbi saan.
_________________________________________________________________________

Olen viimasel ajal natuke joonistanud ka.

Lepatriinu

Kübar

Merikilpkonn

Joonistamine, torm ja perseiidid (võhikutele: see ei ole vulgaarsus :D)

Nonii...Pole ammu bloginud. Njaa, eks ma olengi selline kehv blogija, sest suvel pole siia millestki kirjutada. Õnneks koguneb pika peale asju, millest kirjutada. Viimasel ajal olen üpriski palju tegelenud joonistamisega. Eks see ole mu õe "süü", sest tema tehtud vapustavad pildid panid mind tahtma midagi samalaadset joonistada. Kahjuks pole mul sellist annet nagu temal ning selle tõttu on valatud palju pisaraid, higi ja verd. :D Nüüd läks vist liiga dramaatiliseks. Ometi valmisid paar pilti ning üks on hetkel veel pooleli.


See pilt valmis õhtul, kui joonistasime niisama koos õega. Meil oli ka õnne nautida kirsijäätist. :D Sellel pildil on siis poisipeaga ja paistes alahuulega neiu. Kuna pilt on tehtud mobiiliga, siis on kvaliteet natuke kehvem.


See pilt valmis soovist midagi lõbusat teha. Ja mis oleks lõbusam maiustustemaast? Et te väga palju nuputama ei peaks, siis paljastan natuke pildi telgitaguseid (naljakas sõna xD). See pruun asi pole mitte puujuurikas või virtsanire, vaid šokolaadioja. Taevas hõljuvad suhkruvatipilved, kust sajab alla nätsukommiteri. Kollane asi on vahvlimaja serv. Ja need jalgadega vennikesed on siis kommiolendid. Taaskord: kvaliteet on kehv, sest pilt on toodud teieni telefonikaameraga.

Üks vägev/jube läbielamine oli möödund pühapäevane torm, mis laastas peaaegu kogu Eestit. Päev algas ilusalt. Päike paistis ning me otsustasime randa minna. Sõitsime siis põhjarannikule ja veetsimegi kena päeva rannas. Õhtu poole kinnitasime keha ja tegime väikest grilli. Siis hakkaski ilm pilve kiskuma. Autose istunud, teadsin, et midagi on viltu. Mu kahtlused said kinnitust, kui meile triivis vastu tume äikesepilv, mis kattis varsti kogu taeva. Varsti jõudsime ka tormile lähemale: sadas paduvihma, möllas äike ning tugevad tuuleiilid. Arvasin, et sõitsime läbi tormi keskmest, kuid pärast tuli välja, et me pääsesime veel kõige hullemast. Kodus oli torm oma laastamistöö juba ära teinud ning korter (nagu ka terve küla) oli pime, sest mingil põhjusel oli elekter kadunud. Kümne paiku käisin veel õega pargis ning nägin, kuidas torm oli seda räsinud. Mitu suurt puud oli pikali, suuremaid oksi vedeles igal pool nagu ka väikest puuprahti. Selleks korraks olime kergemalt pääsenud, kui võrrelda meie külakest Väike-Maarjaga. Muidugi...nädalavahetuseks lubatakse uut tormi. Eks saab näha.

Tean, et august on tähetede langemise kuu. Nii siis otsisin vikipeediast välja järgmise lõigu:
"Perseiidid on meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda (isegi juuli keskpaigast), kuid kõige paremini 8. augusti ja 14. augusti vahel. /.../ Tähesadu on paremini jälgitav suurtest linnadest eemal, kus puudub linna valguskuma."
Kõik maale langevaid tähti vaatama! :D

Selleks korraks siis tšau-paka! :D